Kuidas muuta puitmaja mitte põlevaks?
- Puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks, seda saab muuta ainult raskelt süttivaks.
- Puidu käitumine tulekahju korral on ennustatav, näiteks puittala pind söestub sügavuti ca 0,8 mm/min, mistõttu on kerge leida puittala ristlõige, et tagada talade kandevõime säilumine näiteks 60 minutise põlengu järel.
- P
õlemata osal säilivad kõik kandevõime omadused
Teras näiteks kuumeneb aga tulekahjus kiiresti ning voolamispiiri saabumisel (rääkimata sulamisest) võib konstruktsioon kokku variseda. Selles mõttes on puit terasest vastupidavam. Nagu öeldud – tulest puutumata jääva puidu (ristlõike keskel) tugevusomadused ei muutu ja konstruktsioon jääb püsima niikauaks, kuni terve ristlõikeosa suudab koormust kanda. Kumb olukord on ohutum?
Kuidas puit põleb?
Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest. Leekide puudumisel peab süttimiseks vajalik pinnatemperatuur tõusma üle 400 °C. Leekide olemasolul süttib puit, kui pinnatemperatuur on mõnda aega püsinud 300 °C juures. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, tekitades üha uusi tulekoldeid. Alguses on põlemine intensiivne, mille tulemusena moodustub ristlõike ümber isoleeriv puusöe kiht. Keemiline lagunemine algab puidusöe ja põlevate gaaside koosmõjul ning terve puidu ja söestunud puidu vahele tekib nn pürolüüsikiht
. See on umbes 5 mm paksune tsoon, kus puit on tule poolt keemiliselt mõjutatud, kuid pole veel täielikult lagunenud. Kui põlengu ajal on pürolüüsikihialune puit saavutanud temperatuuri 100 °C, hakkab puidus olev vesi aurustuma. Temperatuuri tõus peatub, kuniks kogu vesi on aurustunud. Üle 500 °C juures tekib gaasi väga vähe, söe “tootmine” aga kasvab. See seletabki puidu välimust pärast tulekahju. Puusöe soojusjuhtivus on ainult 1/6 puidu omast. See tähendab, et söekiht moodustab terve puidu ümber justkui isolatsiooni, mis aeglustab selle edasist kahjustumist. Tänu isoleerivale söekihile on puidu temperatuur sügavamal tunduvalt madalam kui pinnakihil. Puitelemendi ristlõike tuum jääb külmaks ka väiksel kaugusel põlevast tsoonist. See väldib konstruktsioonis kui tervikus kahjustavate temperatuuripingete tekkimist. Põlemata osal säilivad kõik kandevõime omadused
, välja arvatud vähenemine mõõtmetes. Aeg, mis kulub puidu süttimiseks ja põlemiseks, sõltub puidu tihedusest. Nõnda käituvad erinevad puuliigid tules erinevalt. Mida tihedam puit, seda raskemini see süttib.
|
