Toores puit sisaldab üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam) niiskust
Puidul on omadus kuivana imeda endasse niiskust ümbritsevast õhust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskuse taseme ehk tasakaaluniiskuse.
Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 40-60%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 20-30%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda nii rakuõõntes (niiskusel üle 30%) kui ka rakuseintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve eri suundades ühtlane.
Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit). Puidu kuivamise korral saematerjali kuju muutub sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks.
Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui 
see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Värvimisel tuleb eriti hoolikalt värviga katta laudade otsad. Tugipostid peaks toetuma maha või vundamendile metalltoe abil.
Kui puidu otste niisku
mist ei õnnestu vältida, tuleb niiskusele anda võimalus puidust jälle väljuda: näiteks voodrilaudade alumiste otste ja horisontaalse aluse vahele tuleb jätta õhuvahe.
Kas ehitusel peaks kasutama ainult kambris kuivatatud puitu?
Jah, sest selline puit säilib paremini ( kuivatites kasutatav temperatuur tagab enamiku bakterite ja seente hävimise ) ja on paremate omadustega
|
