ND palkmajad logo ND palkmajad päis
      
 

Mida tähendab, et puitmaja „hingab“?

Selle all mõeldakse tavaliselt siseõhu iseeneslikku puhastumist läbi seina, mida puit, kui looduslik ehitusmaterjal väga hästi võimaldab.

Viimasel ajal on hakatud liiga umbseid, nn konservmaju kritiseerima. Samuti on maailm pöördumas ökoloogiliste lahenduste poole ja üha rohkem räägitakse “hingavast” seinast. Muutunud arusaam kvaliteetsest elukeskkonnast on teravdanud ka tähelepanu ruumide sisekliima suhtes. Inimene sööb ööpäevas keskmiselt liitri jagu toitu, joob ligi kaks liitrit vett ja hingab sisse vähemalt 15 000 liitrit õhku, veetes seejuures keskmiselt 70...90% ajast siseruumides. Paljud vanurid või haiged on praktiliselt kogu aeg toas. Seetõttu on siseõhu kvaliteedil inimese tervise seisukohalt väga oluline roll. Seina hingamise alla mõeldakse tavaliselt toa õhu iseeneslikku puhastumist läbi seina. Õhk puhastub ja värskendub difusiooni teel, ilma et tarvitseks ise liikuda läbi seina, või ventilatsiooni teel. Väike difusioonitakistus on puitelamute soovitumaid omadusi, sest hoonet ventileerimata (või väiksema ventilatsioonikuluga) värskendab difusioon toaõhku pidevalt, nõudmata seejuures mingitki tehnohooldust. Difusioon ei olene õhu liikumisest ja see võib toimuda ka läbi õhutiheda piirde. Seetõttu on difusioon õhu värskendamisel väga võimas ja soodne tegur. Difusioon ei vaheta õhku tarbetult, vaid ainult neid osiseid, mida õhu puhastamiseks kõigepealt on vaja.

Siseõhu reostumine

Süsihappegaas on peamine inimese poolt tekitatav reo-gaas. Täiskasvanud inimene eritab tunnis keskmiselt 40...100 grammi higi ja 20...40 liitrit süsihappegaasi. Vannis käies tekib veeauru keskmiselt 700 grammi tunnis ja dushi all pestes 2600 grammi tunnis. Siseõhku niisutavad ka pesu kuivatamine, põrandate pesemine, toataimede kastmine jne. Puhtas välisõhus on süsihappegaasi 0,4 l/m 3 , veeauru suvel ~12 g/m 3 ja talvel ~3 g/m 3 .


Nord-Domus palkmajad